DILI, STLTIMORLESTE.com — Kondisaun infraestrutura estrada iha area rural neebe nakfilak ba tahu dodok no husik komunidade susar ba movimentu transporte, hatudu momos oinsa dalan aat nee hamate atividade ekonomia povu nian iha baze.
Husi akontesimentu neebe nota rasik iha kampu, mudansa klimatika no udan neebe kontinua beibeik hamosu estragus boot ba fatin estrada nian. Rai monu no tahu metin naben iha dalan klaran, hamosu valeta mamar no kotuk neebe marka klean husi roda kareta.
Situasaun nee halo viajen husi komunidade rural hodi ba merkadu sai perigu ,no presiza tempu naruk.
Kondisaun nee laos deit afeta ba mobilidade sidadaun nian, maibe mos hamosu impaktu diretu ba atividade ekonomia, liuliu ba agrikultor sira neebe hasoru difikuldade atu lori produtu lokal ba sidade. Dalan neebe aat nuudar obstakulu prinsipal ba dezenvolvimentu ekonomia baze toos nain sira nian.
Too agora, husi parte autoridade kompetente seidauk iha asaun urjente hodi halo manutensaun ba tresu estrada neebe aat, hodi husik hela populasaun iha area rural kontinua moris ho difikuldade iha tempu udan nee.
Observador Ekonomia, Marcelino Soares, haktuir katak kondisaun infraestrutura neebe aat hatudu momos, lori alokasaun orsamentu estadu nian neebe seidauk foku masimu ba setor baziku iha rural.
Tuir nia, gastu publiku tenke iha prioridade ba estrada hodi asegura distribuisaun produtu lokal sai fasil, laos deit konsentra ba projetu boot sira neebe dala ruma laiha impaktu direta ba povu kiik iha baze.
“Ita presiza halo mudansa lalais iha planu dezenvolvimentu rural, liuhusi aloka orsamentu neebe adekuadu ba manutensaun estrada hodi salva komunidade no agrikultor sira husi prejuizu ekonomiku neebe kontinua akontese,”dehan Marcelino ba STL, Sesta nee (07/08/2026).
Nia hatutan tan katak, governu no parseiru dezenvolvimentu tenke servisu hamutuk hodi kria mekanizmu monitorizasaun neebe rigorozu ba projetu konstrusaun rural, nunee bele garante katak fundu publiku neebe uza fo duni rezultadu neebe duravel no bele rezolve problema estrada aat ba fulan no tinan sira oin mai.
Entretantu Akademista UNPAZ, Domingos da Costa hateten katak deside dezenvolvimentu rural liuhusi prioridade ba estrada mak nuudar xave prinsipal hodi hamenus pobreza iha baze. Nia haktuir katak kualidade infraestrutura neebe fraku lori prejuizu bot ba estudante, pasiente, no komersiante lokal sira neebe hasoru moris susar loro-loron.
(car)







