Krime Fenomena Juvenil Akontese Tanba Tensaun Lubuk

Ilustrasaun (Foto: Espesial)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Kazu naok no hadau ema nia sasan too halakon ema seluk nia moris, fenomena neebe fo hela pankada ba rai doben Timor Leste (TL), neebe Timor oan hotu hadomi. Maske nunee agora laos ona tempu atu hatudu liman ba malu se mak sala no se mak los, buat diak neebe presiza halo ezame de konsensia. Entaun halo konversaun katak krime fenomena juvenil ida nee akontese tanba tensaun lubuk ida iha sosiedade inklui numeru ema lakon servisu aumenta husi tempu ba tempu laiha rohan, folin nesesidade baziku aumenta ba beibeik, numeru ema kiak aumenta, ema lakon hela fatin no laiha hela fatin aumenta ba beibeik. Oan sira sente lakon esperansa no lakon futuru, entaun monu ba tentasaun hodi hili dalan korta atu resposta ba sira nia nesesidade sira, maske tenke hakur valor prinsipais moris nuudar ema nian no prinsipais kristaun nian hodi rezulta ema nia vida moris.

Liafuan nee haktuir husi Padre Selebrante Gui do Carmo da Silva, SDB liu husi nia omilia iha selebrasaun misa eukaristia Domingu comum ba dala 11 do ano iha Igreja Maria Auxiliadora Komoro, Domingu (14/06/2026).

Tuir Pe. Gui katak, informasaun neebe akompana iha jornal, televizaun no konversasaun simplest sira iha sosiedade nia leet ikus-ikus nee, iha notisia balun neebe halo laran moras nudar Timor oan. Wainhira rona oan no beioan sira neebe ho otas nurak, maibe involve ona iha aktu krimi sira.

“Wainhira ita rona ita nia oan no beioan sira neebe ho otas nurak, maibe involve ona iha aktu krimi sira. Iha ikus liu hanesan ita hotu hatene hadau ema nia sasan, naok ema nia sasan rezulta ema lakon moris. Depois vitima ho nia bin neebe hetan asaltu liu ba, liu deit loron rua hau simu mos mensajen husi estudante UCT ida katak, nia mos hetan asaltu wainhira nia tun husi bemo ema deskonesidu hadau nia pasta, sorte iha pasta laran buat ida laiha. Kazu hanesan nee mos akontese iha joven balun neebe tuir kompetisaun iha Dom Bosco laran, sira fila iha ema balun ho motor duni tuir. Kazu hanesan mosu nee mosu iha fatin barak, iha Timor laran. Buat sira nee mos laos ema ida mak halo, maibe organiza iha grupu nia laran. Hanesan grupu neebe ema hotu hatene iha grupu balun naran naokten rona malu (Nakroma) no Naokten hakmatek (Nahak) no grupu sira seluk. Nudar Timor oan ita laran tristi rona ida nee, ita hotu sei halai ba pergunta ida nee juventude Timor Leste ba neebe, se ida nee mak moris iha sosiedade,” dehan nia.

Nia hatete, fenomena nee ohin fo hela pankada ba rai doben TL, neebe Timor oan hotu hadomi. Ida nee mos fo triste ba herois sira haree realidade ida nee, tanba nee laos sira nia objetivu no sira nia mate mai ho moris ida hanesan nee. Maske nunee hanoin agora laos ona tempu atu hatudu liman ba malu ba semak sala no semak los.

Buat neebe diak ita presiza halo ohin ho haraik aan mai ita halo izame de konsensia. Entaun halo konversaun katak krime fenomena juvenil ida nee akontese tanba tensaun lubuk ida iha sosiedade inklui numeru ema lakon servisu aumenta husi tempu ba tempu laiha rohan, folin nesesidade baziku aumenta ba bebeik, numeru ema kiak aumenta, ema lakon hela fatin no laiha hela fatin aumenta ba bebeik. Oan sira sente lakon esperansa no lakon futuru, entaun monu ba tentasaun hodi hili dalan korta atu resposta ba sira nia nesesidade sira, maske tenke hakur valor prinsipais moris nudar ema nian no prinsipais kristaun nian hodi rejulta ema nia vida moris, dehan Amu selebrante nee.

Nudar ema fiar nain kristaun leitura tolu ohin iha domingo comum ba dala 11 ano a, fo ona resposta klaru no profunda tebes ba ema fiar nain sira. Leitura sira nee la subar sala no krime nia todan neebe hatudu fali mai ema sarani prinsipiu ida aas liu no gloriozo liu. Pinsipiu neemak maromak nia laran luak neebe la kolen buka tuir sira neebe sala, sira neebe lao sala dalan no sira neebe lakon hodi rekonsilia maromak ho ema, ema ho nia maun alin sira, faktus nee la taka dalan ba justisa no fihir ema sira.

Situasaun ohin loron maske iha difikuldades, problemas iha vida sosial, problema uma laran no problema iha sor-sorin sira maromak kontinua tau matan mai nia ema. Hanesan povu Israel tauk sira nia sala iha dalan nakukun fila ba maromak. Ohin Maromak mos hanesan konvida povu kristaun iha TL sai husi nakukun fila ba Maromak.

Maromak konvida ita atu sai husi dalan aat no atu fila husi ita nia dalan sala nian, tanba ita hili konversaun mak kontrusaun dalan dame no justisa los nian. Maromak bolu tan ita iha nia liras okos, maibe maromak presiza ita nia haraik aan atu rekonese ita nia sala sira.

Iha evanjelhu ohin Sao Mateus sublina Jesus kompaixaun husi nia misaun, Jesus haree iha ema lubun boot, nia hanoin netik sira tan sira kolen, laiha ona kbiit hanesan bibi atan ida. Ba realidade nee jesus dehan tos boot, maibe ema atu servisu mak laiha.

“Jesus nia intensaun atu dehan mai ita ema katak, hanesan ita hasoru fenomena krimi juvenil ida nee, jesus haree ita nia oan joven sira desterrado. Sira laiha servisu, sira nia futuru laiha, senti laiha figura ida neebe masimu prezente iha sira nia sorin nudar aman no mestre. Sira kolen ho sira nia kiak, sira kolen ho sira nia mesak halo sira frustado hodi hili dalan sala. Jesus ba ida nee hanesan mos nia mosu ba apostolo ho ema barak iha tempu ida neeba, hanesan mos ohin mosu iha realidade ida nee. Jesus lakon neon maibe jesus iha kompaisaun. Jesus konvida hela ita atu reflete kona ba tanba sa ida nee akontese. Jesus konvida hela ita atu fuan bot ba malu, jesus konvida hela ita atu haree sala nain sira nudar kriminozu boot maibe nudar ema neebe lao sala dalan, dehan nia.

Jesus dehan, tos bot maibe servisu nain oituan. Tos boot refere ba klamar sira neebe presiza tulun, klamar barak tebes neebe presiza tulun. Tos boot ida neemak jesus atu dehan iha evanjelho Mateus nian, refere ba sarani sira neebe presiza nutrisaun espiritual, presiza internasaun spiritual. Konvida lider sira, aman sira, joven sira, amu lulik, madre sira no hotu neebe iha fatin nee atu halo papel izame de konsiensia.

Haree ba aktus sira nee presiza matan moris neon nain liu tan, presiza moris lao tuir Sao Pedro nia liafuan, presiza tama liutan ba misaun atu lao hamutuk ho sira, hela hamutuk ho sira no konvida sira atu konverta husi dalan aat fila ba Maromak.

“Servisu nain oituan atu koalia mai ita, iha figura barak bele sai servisu nain, bele sai aman no bele sai mestre maibe barak mak hela iha liafuan deit. Defisil atu hetan barak neebe fiel ba liafuan no hahalok. Iha lider neebe iha integridade moral, lider neebe integridade spiritual atu iha liagasaun ba maromak no maun alin sira. Ida neemak presiza aumenta no presiza haboot liutan iha ita nia vida kristaun nian. Espiritu aat sira nee mosu mai husi frustasaun neebe ita nia povu sira iha, ita nia joven sira iha. Espiritu aat, espiritu neebe sente la vale, espiritu aat neebe sente laiha no lakon futuru, senti deit anima ho ida ida nee. Ida neemak espiritu aat neebe ita presiza duni sai no hamos, espiritu aat neebe binga malu la para rai, espiritu aat no espirirtu neebe susar atu simu malu no hafahe malu,” hatete Pe. Gui.

Nia hatete, arte marsais iha grupu oioin neebe halo ema fahe ba malu, i mais estrutura. Iha mos mentalidade balun atu la brani siak labarik sira. Oan sira presiza eduka husi inan aman, tenke brani dehan oan halo sala. Sekuandu la siak no atu dehan labele halo hanesan nee, semak atu atu siak no hasee fali sira. Espiritu aat ida la tama estrutura, espiritu aat ida tama sala hodi hewai. Ohin jesus tama no mosu ba sira atu fo kbiit espiritu liu husi nain hira neebe tur iha nee iha 2026 espiritu atu duni sai buat sira, grasa atu duni buat sira.

Grasa nee la mai husi buat seluk, grasa nee mai husi orasaun no reza. Ohin Jesus konvida ema hotu, liu-liu maksala nain sira.

(dom)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *