DILI, STLTIMORLESTE.com — Eis Deputadu husi Bankada Partidu Sosial Demokrata (PSD) no Eis Prezidente CNRT Konsulta Popular 1999, Leandro Isaac, sublina katak lalaok no prosesu judisial kazu Roo Haksolok laos kona-ba se mak atu manan ka lakon, maibe oinsa garante transparensia iha prosesu laran hodi fo resposta neebe lós ba publiku.
Nia haktuir katak sosiedade labele haree de’it asuntu nee nuudar fahe manan ka lakon ba parte balun, maibe tenke haree ba oinsa estatutu legal no faktus sira nakloke ho klaridade tomak.
“Ita fiar katak iha ikus, lia-los ho hahalok mós sei sai no prevalese husi prosesu judisial nee,”dehan Leandro Isaac ba STL, liu husi Telefone, Segunda nee (17/08/2026).
Eis Deputadu nee kestiona no sublina katak tribunal mak fatin ikus atu hakotu lia ho matadalan legal neebe moos, hodi fo konfiansa ba povu tomak katak justisa sei la monu ba ema ida ka grupu ida nian interese.
“Ita hein katak liuhusi prosesu neebe nakloke no mos nee, sosiedade tomak bele foti liasaun neebe diak hodi hametin liutan sistema legal no governasaun neebe ho transparensia iha rai laran,”hatete Eis Deputadu nee.
Iha parte ketak, Observador Politika Manuel de Oliveira, fundamenta katak pasu judisial neebe lao ba kazu nee sai nuudar teste boot ba sistema justisa Timor-Leste nian.
Tuir nia haree, transparensia no legalidade neebe hatudu iha tribunal laran mak sei hametin fiar komunidade nian ba instituisaun Estadu nian iha futuru.
“Hau nota katak mehi no dezafiu husi kazu nee sei kria matadalan judisial foun ba oinsa autoridade sira kaer kazu sira neebe ho impaktu boot ba kofre Estadu nian iha tempu oin,” dehan Nia.
Entretantu, Akademista Universida de Paz (UNPAZ), Duarte da Silva, husu ba autoridade judisial sira atu kaer metin ba prinsipiu independensia no imparsialidade. Nia deklara katak prosesu legal tomak tenke lao tuir regulamentu neebe vigora, hodi nunee bele fo resposta neebe los no lian laek ba povu Timor Leste tomak.
(car)







