Taxa Kiak 71,7% Presiza Komprende

Governador Banku Sentral Timor Leste (BCTL), Helder Lopes. (Foto: Media PR)

DILI, STLTIMORLESTE.com — Projesaun Banku Mundial kona-ba taxa pobreza 71,7% presiza komprende tuir métodu, indikadór no konteksu ekonomia Timor-Leste.

Governador Banku Sentral Timor-Leste (BCTL), Helder Lopes, hatete númeru 71,7% ne’ebé Banku Mundial projeta kona-ba pobreza iha Timor-Leste presiza analiza tuir métodu ne’ebé uza hodi kalkula taxa ne’e.

Nia hatete, Governu liu husi Ministériu Finansas sei fó esplikasaun kona-ba dadus pobreza nasional, ne’ebé sei ajuda fó imajen ne’ebé besik liu ba realidade moris povu Timor-Leste.

“Pergunta simples mak ita presiza kompara moris iha tinan pasadu ho agora, aat liu ka diak liu. Se aat liu, dadus ne’e bele reflete; maibé se diak liu, ita presiza haree métodu kalkulasaun,” dehan Helder ba jornalista sira depois lansamentu Relatóriu Ekonomia Timor-Leste 2026 kona-ba Períodu Médiu, iha Auditóriu IOB Fomentu II, Kinta (10/09/2026).

Helder esplika katak, Banku Mundial uza métodu espesífiku atu sukat pobreza, inklui gastu ema kada loron no komparasaun kustu moris entre nasaun sira.

Tuir nia, dadus ne’ebé produz hosi métodu ne’e presiza haree iha konteksu Timor-Leste atu determina se númeru ne’e reflete duni kondisaun moris povu.

“Kuandu dadus hatete Timor oan kiak aumenta, laiha ema ida mak benefísiu hosi relatóriu ne’e. Maibé ita presiza haree se dadus ne’e reflete duni ita nia kondisaun ka lae. Se la reflete, ita presiza hadia,” dehan nia.

Eis-Ministru Finansas, Rui Gomes hatete, komparasaun liña pobreza entre períodu sira tenke uza kritériu hanesan atu bele kompara ho justu.

Nia konsidera liña pobreza ho valor aas bele sai indikasaun katak Timor-Leste sei hasoru dezafiu iha kriasaun rendimentu no empregu.
“Hau hanoin Banku Mundial uza kritériu seluk. Maibé ho US$8 kada ema kada loron, ida ne’e signifika katak karik ita seidauk iha kapasidade, tanba desempregu iha ita nia ekonomia sei aas no ita seidauk iha kapasidade atu hasa’e klase média,” dehan Rui.

Nia hatete, dadus ne’e mos bele sai alerta ba Governu atu aumenta kriasaun empregu formal iha rai laran, tanba empregu sustentável konsidera hanesan dalan importante atu hamenus pobreza.

Tuir Rui, transferénsia públika bele ajuda populasaun iha tempu badak, maibé la bele sai solusaun permanente se laiha fonte rendimentu sustentável.

“Uniku solusaun atu hamenus kiak mak kria empregu. Tenke iha empregu formal ne’ebé bele sustenta ema nia moris loroloron,” dehan nia.

(dom)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *