DILI, STLTIMORLESTE.com – Governu Timor Leste (TL) liu husi Ministeriu Saude (MS) hamutuk ho doador raan voluntariu husi instituisaun oi-oin no individual sira selebra loron Mundial Doasaun Raan ho fahe sertifikadu apresiasaun no premiu ba doador raan voluntariu sira hanesan rekonhesimentu Governu TL nian ba sira nia kontribuisaun oferese raan voluntariumente ba ema neebe presiza raan hodi salva ema seluk nia vida.
Selebrasaun Loron Mundial Doasaun Ran ho tema “One Drop of Humanity, Give Blood, Safe Life”, realiza iha resintu Hospital Nasional Guido Valadares (HNGV) Dili, Tersa (23/6/2026).
Iha serimonia nee, marka prezensa Vise Ministru ba Operasionalizasaun Hospital, Flávio Brandão Mendes de Araújo, Diretor Ezekutivu HNGV Dili, dr. Nuno Vital Soares, Country Representative WHO iha Timor Leste, Arvind Mathur, Koordenador Freedom Faithnet Global (FFG) Timor Leste, Maria Carlos (Mami), General Banku Mandiri, Hari Nugroho Sujiono, Koordenador doador ran voluntariu, Adino Nunes Cabral, reprezentante husi KBRI Dili, Telkomcel, Pertamina Internasional Timor no sira seluk.
Vise Ministru Saude ba Operasionalizasaun Ospitál, Flávio Brandão Mendes de Araújo liuhusi diskursu hatete, loron mundial doasaun ran nee selebra kada tinan neebe monu iha loron 14 Junhu ho objetivu atu hato’o agradese ba doador ran voluntariumente sira nia karidadi no domin hodi tulun ba ema seluk neebe presiza tulun ran atu salva ema seluk nia vida.
“Ho sira nia tulun voluntariumente oferese sira nia ran bele salva ema nia vida, tanba ran turuk ida ba umanidade hanesan asaun neebe ema seluk la bele halo. Ho sira nia karidade no domin tomak hodi salva ema seluk nia vida, Governu liuhusi Ministeriu Saude fahe sertifikadu apresiasaun no premiu ba sira nia kontribuisaun domin nian,” dehan nia.
Nia enkoraja pesoal saude sira iha Banku de Sangue HNGV atu desamina informasaun ba ema tomak hodi halo doasaun raan.
“Pesoal saude sira iha Banku de Sangue mak tenki sai ajente importante atu habelar informasaun to’o baze atu oinsa ema hotu bele partisipa hodi kontribui ba atividade doasaun raan. Ita nia konsiensia kona ba ida mak sei menus. Ita tenke sai valor ba ema seluk,” katak nia.
Tuir nia, atu hetan raan turuk ida hodi salva pasiente sira neebe presiza ran laos fasil, maibe oinsa kria politika ida diak hodi hasae numeru ba ema atu halo doasaun raan hodi tulun lalais pasiente sira neebe presiza ran,” nia hatutan.
Iha sorin seluk, Diretor Servisu Apoiu Diagnotisku no Trapeutika iha HNGV Dili, Vidal de Jesus Lopes hateten pesoal saude no doador voluntariu sira iha misaun ida deit maka misaun umanidade no misaun salva ema nia vida, misaun salva pasiente sira neebe presiza tulun ran turuk ida.
“Ita nia kontribuisaun bele fo motiva ba doador sira seluk halao misaun umanidade. Raan turuk ida ba umanidade no ran turuk ida salva ema seluk nia via,” dehan nia.
Entretantu, Koordenador Freedom Faithnet Global (FFG) Timor Leste, Maria Carlos neebe simu sertifikadu apresiasaun no premiu husi Ministeriu Saude liuhusi Departamentu Banku de Sangue HNGV, hatete ba STL katak nia hato’o agradese wain ba Governu Timor Leste liu husi Ministeriu Saude neebe fo atensaun ba doador voluntariu sira neebe fo ona sira nia kontribuisaun liuhusi oferese ran ba ema neebe presiza ran.
“Uluk nanain ami agradese ba Departamentu Banku de Sangue no agradese ba Governu Timor Leste liuhusi Ministeriu Saude neebe fo atensaun ba doador voluntariu sira neebe voluntariumente fo sira nia ran la para iha tinan-tinan. Iha ami nia organizasaun FFG halao asaun doasaun ran nee dala tolu kada tinan,” katak Maria Carlos.
Maria Carlos esplika katak, benefisiu oferese ran nee ba ema seluk nia diak no diak ba ida neebe oferese nia ran ninia isin bele saudavel liutan no isin produz ran foun no sei kria jerasaun saudavel sira tuirmai.
Nia dehan, ema neebe voluntariamente oferese nia raan liu husi asaun doasaun raan nee la hatene nia raan nee ba se, maibe raan turuk ida ajuda salva ema seluk nia moris.
Nunee mos Country Representative WHO iha Timor Leste, Arvind Mathur hato’o agradese ba doador voluntariu sira neebe iha ninia hanoin no intensaun ba umanidade, liu-liu ajuda ema seluk neebe presiza tulun liuhusi oferese raan.
Nia dehan, laiha ema ida mak bele produs ran no ran laiha ninia pabrika, ran so mai husi ema neebe iha domin no hanoin umanidade atu tulun ema seluk hodi salva ema seluk nia vida.
“Sistema saúde ida ne’ebé reziliente la’ós de’it depende ba ospitál sira, traballadór saúde sira, ai-moruk sira, ka teknolojia, maibé mós rekursu ida ne’ebé laiha folin ne’ebé siénsia labele fabrika, katak ema nia raan. Hau agradese ba imi hotu nia kompromisu atu hametin servisu seguru sira,” dehan nia ho lian ingles.
Reprezentante WHO iha Timor Leste nee, dehan iha tinan 2025, ema nain 7,204 mak voluntariumente oferese sira nia ran no ida nee foin atinji 55% husi ezijensia neebe iha Timor Leste.
Nunee mos, Reprezentante doador ran voluntariu, Adino Nunes Cabral hatete selebrasaun loron mundial doasaun ran nee halo kada tinan ho objetivu atu enkoraja ema tomak iha mundu atu fo sira nia raan ba ema seluk neebe presiza raan.
Iha fatin hanesan, Prezidente Komisaun Organizadora ba Selebrasaun Loron Mundial Doasaun Ran, Arsenio Jose Afonso hateten, iha Timor Leste loron mundial doasaun ran nee selebra iha loron 14 Junhu ho objetivu atu fo apresiasaun ba doador voluntariu sira nia domin no karidadi hodi oferese sira nia ran ba ema seluk neebe presiza raan.
“Ita nia selebrasaun loron mundial doasaun raan nee iha situasaun lutu nasional, tanba Timor Leste lakon luta nain ida, figura importante nasaun nian, eis Prezidente Republika, eis Prezidente Parlamentu Nasional, Francisco Guterres Lu Olo neebe husik ita iha mundu nee hodi fila hikas ba Aman Maromak Nia Kadunan Santu,” katak nia.
Serimonia selebrasaun loron Mundial Doasaun Ran nee hahu ho um minutus selensiu ba Eis Prezidente Republika, Francisco Guterres Lu Olo neebe husik una mundu no husik ona povu Timor Leste ba mundu seluk neebe direitamente diriji husi Vise Ministru Saude ba Operasionalizasaun Ospital, Flávio Brandão Mendes de Araújo.
(mik)







