PM Xanana: Siénsia no Teknolojia Sai Save ba Futuru Dezenvolvimentu TL

Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão. (Foto: STL/Emerenciana Pinto)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Primeiru Ministru (PM), Kay Rala Xanana Gusmão hatete, siénsia no teknolojia sai save ba futuru dezenvolvimentu Timor Leste (TL).

Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hatoo kestaun nee liu husi nia diskursu iha Sentru Konvensaun Dili (CCD), Segunda-feira (24/08/2026), hato’o enfaze kona-ba importánsia siénsia, teknolojia no inovasaun ba futuru dezenvolvimentu Timor Leste.

Diskursu ne’e halo parte hosi Simeira Siénsia ba Dezenvolvimentu 2026, ne’ebé halibur sientista, peskizadór, inovadór no líder internasionál sira iha Dili. Simeira ne’e hetan patrosíniu konjuntu hosi Prezidente Repúblika José Ramos Horta no Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, no finansia tomak hosi Governu Timor Leste.

Primeiru Ministru Xanana Gusmão subliña katak, Timor Leste tenke uza siénsia no teknolojia nu’udar instrumentu atu aselera dezenvolvimentu nasional, liuliu iha área saúde, edukasaun, agrikultura, ekonomia no dezenvolvimentu rekursu umanu.

Nia mós haree Intelijénsia Artifisiál (AI) no teknolojia foun sira hanesan oportunidade boot ba Timor-Leste atu hasa’e produtividade no fó asesu ba koñesimentu no kapasidade ne’ebé antes difísil atu hetan. Maibé, nia alerta katak teknolojia foun sira mós iha risku, nune’e Governu no sosiedade presiza komprende no jere risku sira-ne’e ho kuidadu.

Xanana Gusmão konsidera katak, dezafiu prinsipal ba Timor Leste mak oinsá atu transforma koñesimentu no inovasaun sai rezultadu konkretu ba povu. Tanba nasaun ki’ik ida ho nesesidade boot iha área kapitál umanu, Timor Leste presiza kontinua investe iha edukasaun, formasaun no kapasidade profisionál.

Nia mós defende nesesidade atu Timor Leste hametin kooperasaun ho sientista no instituisaun internasionál sira, hodi aprende esperiénsia global no adapta koñesimentu ne’e ba realidade Timor Leste.

Simeira Siénsia ba Dezenvolvimentu 2026, tuir Governu, nia objetivu mak liga koñesimentu globál ho esperiénsia lokál no promove edukasaun, diplomasia, kooperasaun internasionál no dezenvolvimentu sustentável.

Primeiru Ministru Xanana Gusmão enfatiza katak Timor Leste tenke prepara an ba mudansa teknolojia ne’ebé lalais, atu la’ós de’it sai konsumidór teknolojia, maibé mós sai nasaun ne’ebé bele komprende, adapta no produz koñesimentu ba dezenvolvimentu rasik.

Nunee mos Sientista Polítiku Britániku-Amérika, James A. Robinson, hatete dezenvolvimentu sistema finanseiru tenke konsidera jestaun risku no inserteza, liu liu iha prosesu foti desizaun ba planeamentu atu garante sustentabilidade iha jestaun finanseira.

Destaka nia preokupasaun sira kona-bá Inteligénsia Artifisiál (IA) bele sai instrumentu importante iha sistema finanseiru, inklui ba banku sentrál no fundu rikusoin sólidu sira, tanba teknolojia bele ajuda agrega no análize informasaun hosi merkadu ho maneira ne’ebé efisiente.

Nia hatete, situasaun hanesan ne’e, merkadu finanseiru bele ajuda atu buka mekanizmu sira hodi responde ba problema informasaun no risku, asuntu importante ida iha finansas no merkadu finanseiru mak oinsá atu trata ho inserteza no jere risku.

Nia hatutan, dala barak ema hili rezultadu ne’ebé hein, ka rezultadu ne’ebé hanesan liu, no sira nunka tau análize inserteza formál ruma. Ne’e sala boot ida, liuliu iha ambiente ida ne’ebé la iha serteza.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *