Horta Husu TL Loke Aan ba Inovasaun no Kria Solusaun

Prezidente Republika Jose Ramos Horta. (Foto: STL/Emerenciana Pinto)

DILI, STLTIMORLESTE.com — Prezidente Repúblika (PR), José Ramos Horta husu Timor Leste (TL) atu la’ós de’it sai konsumidór teknolojia, maibé dezenvolve koñesimentu, kapasidade umana no solusaun rasik liu husi inovasaun.

PR Horta hatete, ida ne’e bainhira halo enseramentu ba Simeira Siénsia ba Dezenvolvimentu, iha Centro de Convenções de Díli (CCD), Tersa (25/08/2026).

Nia subliña, nasaun joven hanesan Timor-Leste tenke loke aan ba inovasaun, maibé iha tempu hanesan harii koñesimentu, instituisaun no kapasidade umana rasik. Ho nune’e, Timor-Leste bele aumenta nia partisipasaun iha kriasaun solusaun ba nesesidade povu nian, la’ós de’it uza teknolojia ne’ebé dezenvolve iha nasaun seluk.

“Ba nasaun joven hanesan ita nian, ida-ne’e signifika katak ita tenke loke aan ba inovasaun, maibé iha tempu hanesan harii ita nia koñesimentu, instituisaun no kapasidade umana rasik atu ita sai la’ós de’it konsumidór teknolojia ne’ebé dezenvolve iha fatin seluk, maibé aumenta ita nia partisipasaun iha kriasaun solusaun ba nesesidade ita nian,” dehan PR Horta.

Prezidente hatete, diskusaun durante Simeira ne’e fó ona ideia barak kona-ba oinsá siénsia bele responde ba problema real ne’ebé povu enfrenta.

Nia fó ezemplu katak laiha labarik ida mak nia futuru tenke sai ki’ik tanba malnutrisaun, tanba koñesimentu eziste ona atu hadi’a nutrisaun, fini, produsaun ai-haan no jestaun bee.

PR Horta mos subliña, rekursu nasional boot liu Timor-Leste nian mak povu. Tanba ne’e, tenke identifika no dezenvolve talentu ne’ebé eziste ona iha rai laran.

Nia alerta katak dezenvolvimentu Intelijénsia artifisiál (IA) no teknolojia dijitál sira oferese oportunidade boot, maibé Timor-Leste tenke simu teknolojia ho matenek. Teknolojia tenke uza atu aumenta kapasidade umana, la’ós atu troka kapasidade ema nian atu hanoin, husu no foti desizaun.

Iha diskursu ne’e, PR Horta anunsia mos planu atu kria Konsellu Konsultivu Timor-Leste ba Siénsia, Teknolojia no Dezenvolvimentu, nu’udar rede atu kontinua liga Governu, universidade, peskizadór, joven no sientista internasionál sira.

Nia esplika, konsellu ne’e la’ós atu sai instituisaun formál ka estrutura todan, maibé rede ida atu fasilita diálogu, troka koñesimentu no parseria entre Timor-Leste no sientista ka instituisaun sira iha mundu.

Parseria ne’e bele hala’o liu husi mentoria ba joven sira, palestra virtual, konsellu kona-ba dezafiu espesífiku, ligasaun entre instituisaun no kolaborasaun iha área peskiza no akademia.

PR dehan, konvidadu internasionál sira ne’ebé partisipa iha Simeira hatudu ona interese atu kontinua envolve ho Timor-Leste liu husi fahe sira-nia tempu, koñesimentu no esperiénsia.

“Objetivu husi enkontru hanesan ida-ne’e la’ós de’it atu lori koñesimentu mai Timor-Leste. Objetivu mak mos atu kria koñesimentu hamutuk ho Timor-Leste,” afirma PR Horta.

Nia subliña katak kontribuisaun ki’ik husi ema sira ne’ebé iha koñesimentu no esperiénsia bele fó impaktu boot ba nasaun joven hanesan Timor-Leste.

PR Horta mos hein katak relasaun no parseria sira ne’ebé hahú durante Simeira sei kontinua, hodi transforma ideia no koñesimentu ne’ebé diskute iha Dili sai asaun prátika iha eskola, komunidade, universidade no instituisaun sira.

Iha sorin seluk, Princesa Sonam lembra katak progresu siéntífiku tenke la’o hamutuk ho responsabilidade umana.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *