DILI, STLTIMORLESTE.com – Sosiedade Sivil husu Komisaun Anti Korrupsaun (KAK) halo investigasaun ba lista veteranus neebe foin lalais taka sai, labele tanba ema ida rua nia hahalok hodi hafoer naran veteranus.
Kestaun nee hatoo husi Diretor HAK, Feliciano da Costa Aroujo ba jornalista sira iha knaar fatin Farol, Tersa (21/01/2025).
Nia hatete, lista veteranus nee buat ida kompleksu los. HAK ho nia membru sira oferese informasaun ida klaru para atu apoiu ba investigasaun.
“HAK ho nia membru sira oferese informasaun ida klaru para atu apoiu ba investigasaun, ida nee tenke ser direitu nee nafatin, labele ema ida rua hafoer fali naran veteranus, katak labele ema ida rua deit halo foer naran veteranus, tanba dedikasaun ida nee tinan naruk. Hau nia espektativa mak sira nain hira uluk lidera ba rejiaun 1 too 4 sira hatene hela,” katak nia.
Nia hatete, nia mos ladun lee dokumentus veteranus nia, maibe atu dehan deit veteranus neebe tun entrega kilat husi rejiaun 1 too 4 parese hatene nia ema sira.
“Hau nia kakutak nee hanoin deit katak veteranus nee mak bainhira ema tun mai entrega kilat hanesan sira hahu 1975 hanesan Katuas Lere, Falur, Sabika, Dudu, L7, hau laos defama sira lae, maibe sira mak hatene sira nia elementus sira. Se ita husu sira entaun sira oituan deit, Ponta Leste nia rejiaun 1 hau hanoin hatene mai iha rejiaun 2 hatene mai iha rejiaun 3 mos hatene no rejiuan 4 katuas dudu nia hatene, agora kestaun ida mak ita nia veteranus nee palavra sagradu, ema konsidera katak sira nee dedika sira nia luta ba libertasaun patria, ida nee tenke louva, ita banga ho buat ida nee,” katak nia.
Nia hatutan, klasifikasaun veteranus ho tipo oin-oin, balun tun tiha mai servisu ho Indonezia nia kategoria nafatin veteranus, tanba dehan sira halo klandestina hodi suporta buat sira nee, balu dehan milisi mahilik nia problema, ida mak nee tenke haree didiak kona-ba establese kaixa klandestina sira mos involve milisia, nee laos atu konkorda lae maibe importante mak presiza atu verifika klean.
Tuir Peskizador AJAR, Inocencio de Jesus Xavier hatete, ba sidadaun neebe mak kestiona veteranus neebe mak moris iha tinan 1990 no 1993, ida nee sira la hatene prosesu luta, tanba uluk labarik mak sai hanesan informador no estafeta.
Nia hatete, ba nia laiha problema ho labarik kiik, maibe problema mak ema neebe uluk hafuu dor no kesar ikus sai veteranus.
“Tanba uluk ema neebe mak bele sai hanesan informador husi fo avizu ba ita nia maun sira no ita nia aman sira nee sira mesak labarik, se militar ruma liu ka ema ruma neebe mak deskonfia labarik sira fo sinal, nunee sira bele muda fatin ou bele koalia fali asuntu seluk nee tatika rejistensia, hau nia problema mak laos kiik, maibe hau nia problema mak sira neebe uluk hamutuk ho bapa trata no halo maus tratus depois sira hetan fali rekonhesimentu, ida nee mak labele,” katak nia.
Nia hatete, problema laos idade kiik nee, maibe problema mak ema neebe uluk lakohi ukun aan maibe ikus naran sai nuudar veteranus, iha falsifikasaun hetan apoiu husi komisaun verifikasaun, tanba nee mak husu KAK se mak testamunha no se mak fasilita atu loke prosesu ba ida nee.
(eme)