DILI, STLTIMORLESTE.com – Xefe Estadu Maior Jenerál FALINTIL- Forsa Defeza Timor Leste (F-FDTL), Tenente Jeneral Domingos Raul “Falur Rate Laek” destaka pontu importante tolu, iha ambitu selebrasaun transformasaun FALINTIL ba F-FDTL ba dala 24.
Nia degan, jestaun tolu neebe Tenente Jeneral Falur koloka mak manutensaun ba infraestrutura militar, kontinua hametin kooperasaun militar iha politika esterna hodi dezenvolve forsa iha futuru no husu Forsa Sira atu respeita povu.
“Hadia infraestrutura militar, neebe presiza esforsu manutensaun neebe boot, sei la sufisiente nafatin atu hadia kondisaun moris pesoal militar sira nian, hanesan apoiu mediku no sosial, hela fatin no kondisaun salariu,” hatete Tenente Jeneral Domingos Raul “Falur Rate Laek” liu nia diskuru iha ambitu selebrasaun transformasaun FALINTIL ba Forsa Defeza Timor Leste ba dala 24, neebe halo iha Kuartel Jeneral F-FDTL, Fatuhada, DILI, Domingu (02/02/2025).
Nia esplika, hanesan Xefe Estadu Maior Jenderal Forsa Armada sei matein kooperasaun internasional, tanba iha tinan ikus nee, enternus kooperasaun militar kontinua asaun kooperasaun bilateral ho nasaun oin-oin, neebe balu hamutuk durante nia jornada tinan 24 no kontinua aposta ba formasaun militar sira.
Nia haktuir, presiza hametin kapasidade rekursu umanu iha F-FDTL partikularmente iha atividade formasaun nian, tantu iha Timor Leste no mos iha rai liu.
“Nunee, ita destaka iha nee apoiu husi kooperasaun Portugal ninia Forsa Armada, neebe materializa iha formasaun elementu sira ba Autoridade Maritimaiha formasaun ba pesoal militar barak iha espesialidade Komando, reforsu ba forstinu portuges, liu-liu iha formasaun ba formador lokal sira neebe sei permite estensaun ba ensinu lian portuges ba komponente sira no ba pesoal militar barak liu tan no liu -liu ho satisfisensibura mak hau destaka formasaun ba ofisial barak liu tan, dahuluk ho grau lisensiatura iha siensia militar, iha infantafisial”, nia informa.
Falur esplika, hanesan Xefe Estadu MaiorJeneral FALINTIL-Forsa Forsa Defeza Timor Leste foka mos administrasaun militar, neebe kompleta formasaun akademika ijente iha Akademia Militar iha Portugal.
Kooperasaun sira seluk hanesan ho Austrália, Xina, Japaun, Estadus Unidus Amerika, Brazil, Nova Zelandia, Indonezia, no seluk tan permite ona ita laos deit atu hadia rekursu umanu, maibe mos atu hakmaan no hadia infraestrutura iha nível ekipamentu balu.
“Internalmente, ita halo esforsu atu hakbesik ita nia Forsa Armada ba ita nia populasaun, liu husi kooperasaun sivil militar no asaun psikososial, tanba ita fiar katak koezaun sosial mos asosiadu ho kapitál sosiál konjuntu ida husi valor etiku, moral no kulturál sira neebe hanesan forsa magnetika, mantein komunidade sira hamutuk iha tempu prosperidade ka adversidade estremu”, nia haktuir.
Iha biban nee, nia mos husu ba membru F-FDTL atu respeita povu no legal ba povu no servi povu ho diak, nunee povu nafatin tau konfiansa ba forsa sira.
“Lealdade ba povu, Governu, komandante sira no maluk soldadu sira, korajen hasoru adversidade no konviksaun morál ba ita nia misaun. Inisiativa, iha Ambitu respeitu lei no orientasaun superior sira, respeitu ba povu. Kompanheiru sıra, superior no subordinadu sira”, nia koalia.
Nia husu ba forsa sira atu tau atensaun ba servisu sentral sira, tenke tau iha atensaun ba militar sira neebe moras.
“Ita nia militar sira iha situasaun moras agravadu, atu nunee bele aselera prosesu administrativu hodi atende diak liu tan. Alimentasaun iha kompleksu militár hotu-hotu tenke hadia atu asegura katak ita-nia militar sira sempre operasionál no disponivel ba knaar”, nia haktuir.
Tanba militar hatudu ona matoridade iha tinan kotuk realizasaun pozitivu barak tanba esforsu dala barak ho sakrifisiu boot tebes.
“Susesu neebe hetan nee ita boot sira hotu nian. Valor no sasin neebe FALINTIL gloriozu sira hatutan mai ita hetan onra hodi kumpri ho ezemplar, loron-loron, knaar militar no valor sira FALINTIL-FDTL nian,” nia hatutan.
Falur mos apela ba komandante sira atu dezenvolve asaun Komando no kontrola atu nunee soldadu sira komporta ho lo-loos iha sosiedade atu hetan respeitu.
“Ohin, militar balu sei hetan promosaun ka graduasaun. Aleinde valorizasaun pesoal, responsabilidade neebe asosiadu ho pozisaun idak-idak mak tenke sai preokupasaun prinsipal ba pesoál militár sira neebe hetan promosaun. Lidera mak influensia ema, lori ema atu hatene importansia husi asaun ba ema idak-idak nian hodi kumpri misaun no harii unidade”, nia informa.
Nia husu ba komandante sira tenke hatudu ezemplu diak, tanba sai lideransa neebe diak hatudu liu husi ezemplu, respeitu ba subordinadu sira, ho komunikasaun klaru kona-ba objetivu sira neebe atu alkansa.
Iha fatin hanesan, Prezidente Republika (PR), Jose Ramos Horta, ohin selebra tinan 24, neebe FALINTIL hakat ba Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL), Loron ida nee ita omenajen hakruuk ba eroi nasional sira, espesilamente ba komandante xefe da FALENTIL, aktual Primeiru Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão no ba Eis Xefe Estado Maior Jeneral Taur Matan Ruak, Lere Anan Timor, Aktual Tenente Jeneral F-FDTL, Domingos Raul ‘Falur Rate Laek’ ba sira nia lideransa ho vizaun no sira nian servisu lakon atu harii no hametin instituisaun militar.
“Ita rekonhese mos servisu neebe lakon, mai husi eis titulares sira, Governu Konstitusional sira iha kotuk no ofisial hotu-hotu, sarjentu prasas, sosiedade, tekniku no espesialista,” nia esplika.
Nia deklara, iha tinan 24 nia laran F-FDTL kaer knaar ida krusial tebes-tebes atu harii no atu hametin, tama iha rai laran, no mos kontribui makas ba dezenvolvimentu progresu iha rai laran.
“Tema neebe ita hili ba selebrasaun ida nee, ivolusaun, kapasidade adaptasaun no novel konjutura, hatete sai importansia ba modernizasaun forsa komponente terrestre naval atu halo garantia seguransa ita nian territoriu soberanu,” nia hatutan.
“Rai ida hanesan ita nian ilha ida, protesaun ba ita nia rekursu natural, estratéjiku, nee importante tebes-tebes ba ita nia seguransa nasional, maibe mos kontribui ba dezenvolvimentu sustentavel ba povu nian moris,” nia esplika.
Nia kaolia, iha tempu dame nia forsa armadas hatudu nian relavanse nafatin, oinsa do resposta lalais iha tempu badak, situasaun dezastre naturais, hanesan udan boot, anin boot, ahi, tasi sae, operasaun umanitaria, apoiu ba vítima sira, sira neebe lakon uma.
Nia haktuir, nivel internasional, partisipasaun ativa hanesan F-FDTL iha misaun paz ba nasoes unidas, nee reafirma kompromisu Timor-Leste, estabilidade global, iha solidariedade entre nasaun sira.
“Seguransa maritima ekonomia azúl, futuru rai ida nee nian, metin los, ligadu ba iha ita nia kapasidade protesaun ba zona ekonómiku, ba dezenvolvimentu ita bolu ekonomia azul.Ita tau matan didiak utilizasaun neebe respobsavel neebe ho kuidadu ba ita nia rekursu marinus, tanba nee bele fo garantia jerasaun sira mai oin ba kresementu timor nian,” katak nia.
Nia hatete, komponente naval iha papel ida ka knaar ida importante tebes-tebes atu halo defeza ba nian rekursu iha Tasi no mos enfrenta ameasa poténsia oin-oin. hanesan pirataria iha tasi, institusoes, grupu neebe halo tráfiku ba droga no trafiku umanu, imigrasau ilegal, sira neebe soe lixu arbiru ba Tasi laran.
PR husu tenke hametin ka haforsa kapasidade ida nee, ba ida nee tenke kontra ho parseria estratéjiku ho vizinhu sira, hanesan Australia no Indonesia no seluk-seluk tan, ho teknolojia inovador neebe foun.
Aleinde haree ilha Atauro ho nian biodiversidade neebe riku tebes-tebes no diak tebes iha rejiaun tomak inundu pasifiku, patrimonu ida nee tenke defende, iha rejiaun ida nee bolu dala ruma amazonia do maris.
“Ita tenke hametin liu tan no hakbesik liu tan kooperasaun ho ita nian viziñu sira, nee bolu kooperasaun rejional, kooperasaun ho país sira seluk-seluk la iha dala seluk, ita tenke kolabora duni ho país vizinhu sira no seluk-seluk tan. Ita hamutuk bele enfrenta diak liu tan,” nia afirma.
Nia deklara, iha loron ida nee la selebra deit buat neebe rikusoin neebe FALINTIL husik ba ita iha kotuk, maibe ita buka selebra espíritu unidade no determinasaun, buat sira neebe halo ita sai Timor Leste.
Tanba nee halo kompromisu atu harii rai ida seguru no metin, modernu riku, iha situasaun poténsia geopolitiku ekonómiku para bele integra mos definisaun defeza nasional objetivu dezenvolvimentu sustentabilidade no kooperasaun internasional.
(jen)