DILI, STLTIMORLESTE.com – Ohin festa Jose Freinademetz Misionariu Frontier sai husi nia familia, husik nia knua neebe nia hadomi, sai husi area Europea, sai misionariu iha kontinental Aziatiku, liu-liu sai Evanjelizador iha rai Xina, Jose Freinademetz hakat liu fronteira atu hatudu ninia independensia moris ho desizaun neebe mai husi nia aan rasik, ba Jose Freinademetz sai misionariu katak, sai Evanjelizador Evanjelhu ba ema hotu.
Padre Richardo pasang SVD hatoo lia hirak nee liu husi reflesaun ba ba loron Kuarta (29/01/2025).
“Jose Freinademetz: Misionariu Frontier, Sai husi nia familia, husik nia knua neebe nia hadomi, sai husi area Europea, sai misionariu iha kontinental Asiatiku, liu-liu sai Evanhelizador iha rai Xina. Jose Freinademetz hakat liu fronteira atu hatudu ninia independensia moris ho desisaun neebe mai husi nia an rasik, laiha intervensaun husi ema seluk ba nia moris no misaun. Ba Jose Freinademetz sai misionariu katak sai Evanjelizador Evanjelhu ba ema hotu. Bazeia ba perspetiva ida nee, wainhira iha Xina, konsentra misaun Jose ninian mak fo katekese ba katekumenu sira no formasaun ba katekista sira,” dehan Padre Richardo pasang SVD, liu husi reflesaun ba loron Kuarta (29/01/2025).
Padre nee hatutan, Jesus Kristu ohin iha Evangelhu dehan rona didiak ba atu sai misionarios frontier tenke rona didiak antes hakat liu ba tasi sorin, sai misionariu iha Nasaun neebe atu ba. Jesus Kristu atu fo hanoin misionariu sira tomak katak wainhira too iha area misaun, etape sira neebe tenki halo hodi hahu nia misaun mak nee haree (melihat), rona (Mendengar), observa (Mengamati), analiza (menganalisa) no implementa (asaun pla Semea (Menabur). Tanba saida, Jesus Kristu fo hanoin hotu kona-ba etape hirak nee, tamba Jesus hatene katak sai misionariu atu haklaken Ninia Evanjelhu laos fasil, (membalikan telapak tangan), maibe nakonu ho dezafiu oi-oin.
“Iha ninia Evanjelhu ohin ita rona, Jesus aprezenta area misaun neebe difisil neebe misionarius ida tenki lao ba, Ema ida ba kari fini. Fini balun monu iha dalan ninin, manu sira han hotu; balun monu iha fatuk leten, rai uitoan deit, depois fini nee mate tanba abut laiha balun monu iha aitarak laran, aitarak moris makaas hodi hanehan, fini ne mate deit; balun monu iha rai diak, fini nee fo fuan barak balun fo fuan ho musan tolu nulu, balu nee nulu, no balu atus ida. ema neebe iha tilun atu rona, rona ba, ba hau, fatin haat neebe kari fini, hatudu situasaun misaun tempu agora. Area misaun neebe ita tenke ba, tenke hasoru, iha tempu agora. Nee mak misaun frontier (misaun tapal batas). Atu implemeta ba servisu misaun frontier, presiza formasaun makaas ba aspeto inteligensia intelektual, intelijensia emosional, intelijensia kardiaka (hati), sabedoria,” dehan Pe. Richardo.
Pe. Richardo afirma, wainhira Jose Freinademetz iha ona rai Xina, Nia hasoru situasaun hanesan hateten iha Evanjelhu ohin. Santu Arnaldo Janssen iha nia diaria hakerek katak, Jose Freinademtz hasoru situasaun difisil iha Xina. Momentu neeba, Xina laiha governu ida neebe forte, sosiedade sabraut, preman lao lemo rai no milisi neebe halo ema tauk, maibe, Jose Freinademtez la tauk, nia iha ona desizaun forte maski situassaun difisil nunee. Imagem situasaun neebe nia hasoru, Jose Freinacdemetz hanoin iha nia fuan no laran katak sai misionariu laos fasil, maibe misionariu ida sei hasoru terus, moris iha situasaun difisil, falha iha buat barak.
Durante tinan rua, Jose Freindametz apriende lingua, kultura no tradisaun ema Xina nian ho dazafiu oin-oin. Nia hahu prosesu aprende outodidak hodi utiliza ninia kapasidade neebe iha hanesan intelijense inteletual, intelejensia emosional, intelejensia kardikca, sabedoria, nitidez da mente np sensibilidade.
Ho kapasidade no abilidade neebe iha, Jose Freinademetz halao nia knaar nuudar Evangelizador. Ba Jose Freinademetz knaar evanjelizasaun mak dalan ou ponte atu bele hasae no dezenvolve ninia kapasidade no abilidade pesoal. Servisu enkuantu apriende ou estuda halao servisu enkuantu apridende haforma aan.
No depois de tinan lima, Jose Frei iha mudansa boot iha nia hanoin kona ba ema Xina, sira nia moris ho sira nia atributu neebe submete sira nia kultura e tradisaun. Jose Frei dehan, moralidade ema Xina aas tebes.
“Haree ba esforsu aan, Arnold Janssen dehan, Jose Freinademetz, ema ida neebe badinas, nia hetan susesu iha nia servisu hamutuk ho ema kristaun sira, katekumenos sira no ema neebe laos kristaun. Nia ema neebe haraik-an no hatene lolos lingua Xina. Nia koalia diak los lingua Xina. Nia ema spiritual no laran diak. Nia bele fo influensia positivu ba ema seluk, nia ema sabedoria. Nia hanorin katekese kapas tebes. Nia ema pasensiador, nia konsentra nia-an ba serbisu, halao nia obrigasaun ho diak, atitude diak, ema edukado, sempre hasai liafuan mamar noseluk tan. Buat hirak nee mak rejultado husi servisu hodi apriende” (Bekerja sambil Belajar)! Nee examplu diak neebe Jose Freinademetz husik hela mai ita misionariu sira tempu agora atu halao ita nia servisu misonariu,” katak Padre.
Bibi Atan Kreda Katolika nee dehan, haree historia Jose Frenademetz nian iha Xina, bele dehan katak sai misionario signifika barani atu iha hamutuk ho ema sira, inisiativu atu hola parte iha ema sira leet. Jose Freinademetz, berani atu iha hamutuk ho ema neebe moris iha dalan ninin (jatuh di pinggir jalan), Jose Freinademetz berani atu iha hamtuk ho sira neebe moris iha fatin neebe nakonu ho fatuk bele dehan katak ema neebe ulun fatuk toos, mutu rabu ho karakter makaas), Jose Freinademetz mos barani hamutuk ho ema sira neebe moris iha aitarak laran, bele dehan katak ema neebe moris ho problema oi-oin droga, feto aat sira, no moras sowial sel-seluk). Jose Freinademetz mos berani moris hamutuk ho ema neebe rai bokur ema neebe diak, interese ba moris spiritual nian, ema neebe interese ba buat diak nian, no seluk tan.
(eme)