DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta apela atu Governu no Parlamentu Nasionál konsidera revizaun kondisaun remuneratória ba profisionál sira iha setór saúde no edukasaun, durante debate kona-ba Lei Orsamentu Jerál Estadu ba tinan 2027.
Prezidente hato’o apelu ne’e iha nia diskursu durante Sesaun Solene Abertura IV Sesaun Lejislatura ba VI Lejislatura iha Parlamentu Nasionál, Dili, Tersa (15/09/2026).
Prezidente subliña katak profisionál sira, inklui profesór, médiku, enfermeiru, parteira, tékniku no traballadór apoiu sira, iha papél esensiál hodi asegura futuru Timor-Leste.
Nia hatete, kualidade iha edukasaun no kuidadu saúde labele ezije lahó garantia kondisaun serbisu di’ak no remunerasaun adekuada ba profisionál sira.
“Ita labele ezije kualidade iha edukasaun no kuidadu saúde nian lahó garantia kondisaun serbisu ne’ebé di’ak no remunerasaun adekuada ba sira ne’ebé presta servisu esensiál sira-ne’e,” dehan Prezidente Repúblika.
Prezidente fó ezemplu kona-ba médiku ida ne’ebé, hafoin tinan neen hosi formasaun jerál, bele hetan de’it besik US$615 kada fulan.
Nia konsidera rendimentu ne’e la reflete ho adekuadu kompleksidade, responsabilidade, risku no valór hosi servisu médiku sira.
Prezidente apela atu revizaun remunerasaun ne’e kobre eskala saláriu, progresaun, promosaun no subsídiu sira ne’ebé asosiadu ho dezempeñu funsaun.
Nia hatete, medida ne’e importante atu rekoñese valór serbisu, atrai no mantein profisionál kualifikadu, no hamenus nesesidade atu profisionál sira buka oportunidade iha rai-li’ur.
Remesa Timoroan Sira Aumenta Iha nia diskursu, Prezidente mós hato’o informasaun kona-ba mobilidade laborál no remesa hosi Timoroan sira ne’ebé servisu iha rai-li’ur.
Remesa ne’ebé haruka husi Timoroan sira ne’ebé servisu iha estranjeiru atinji maizumenus US$181,9 millaun iha tinan 2025, ne’ebé sai fonte rendimentu importante ba família rihun ba rihun.
Enkuantu mobilidade traballadór esternu kontinua buras, iha trimestre dahuluk tinan 2026, traballadór Timoroan liu 1.400 maka integradu iha programa serbisu iha Austrália, Koreia-Súl, Japaun no Nova Zelándia.
Prezidente konsidera mobilidade laborál no remesa hanesan dimensaun importante hosi ekonomia ne’ebé iha impaktu diretu ba moris família sira.
Prezidente Republika José Ramos Horta hatete katak, eziste mós dimensaun seluk hosi ita-nia ekonomia ne’ebé iha impaktu diretu ba família sira- nia moris: mobilidade laborál no remesa sira hosi ita-nia traballadór sira iha rai-li’ur.
Remesa ne’ebé haruka husi Timoroan sira ne’ebé servisu iha estranjeiru atinje maizumenus dolar amerikanu millaun 181,9, iha tinan 2025, ne’ebé konstitui fonte rendimentu importante ida ba família rihun ba rihun.
No mobilidade traballadór esternu kontinua buras. Iha de’it trimestre dahuluk tinan ida-ne’e nian, traballadór Timoroan liu 1,400 maka integradu iha programa serbisu nian iha Austrália, iha Koreia-Súl, iha Japaun no iha Nova Zelándia.
“Exelénsia sira, Ha’u bolu atensaun ba kestaun fundamentál ida: nesesidade atu valoriza loloos profisionál sira ne’ebé asegura ita-nia Rain nia futuru profesór, médiku, enfermeiru, parteira, tékniku no profisionál sira seluk iha setór edukasaun no saúde, inklui traballadór sira ne’ebé fornese servisu limpeza no apoiu. Ita labele ezije kualidade iha edukasaun no kuidadu saúde nian lahó garantia kondisaun serbisu ne’ebé di’ak no remunerasaun adekuada ba sira ne’ebé presta servisu esensiál sira-ne’e,” hakotu.
(eme)







