DILI, STLTIMORLESTE.com – Instituto Ciências da Saúde (ICS) iha tinan 2026 ne’e hatama ona proposta ba Ministériu Ensinu Superior, Siénsia no Kultura (MESSK) atu loke departamentu foun Sistema Informasaun Saúde, maibé to’o agora seidauk hetan aprovasaun husi ministériu.
Reitór ICS, Leão Borges, hatete ba STL, Tersa nee (01/09/2026), katak ICS iha ona planu atu aumenta departamentu foun, maibé proposta kona-ba Sistema Informasaun Saúde seidauk hetan aprovasaun.
“Ami nian departamentu foun ne’ebé loke iha fulan ida ne’e mak Desportu Fisiolojia. Agora iha departamentu ida seluk ne’ebé seidauk hetan aprovasaun husi MESSK, ne’ebé mak Sistema Informasaun Saúde. Ami nia proposta hatama ona, maibé seidauk hetan aprovasaun husi ministériu, tanba ne’e ami hein deit,” nia hatete.
Leão Borges esplika katak proposta kona-ba departamentu Sistema Informasaun Saúde foin hatama iha tinan ida ne’e. Atualmente, ICS iha departamentu hamutuk neen, ne’ebé mak Parteira, Farmásia, Enfermagem, Laboratóriu, Nutrisaun no Desportu Fisiolojia.
Iha parte seluk, Reitór Dili Institute of Technology (DIT), Salustiano dos Reis Piedade, hatete katak DIT mos iha ideia atu loke fakuldade foun, maibé tenke liu husi estudu viabilidade.
“Dadaun ne’e ami iha fakuldade haat no departamentu sanolu resin ida. Fakuldade Engineering and Science iha departamentu tolu, ne’ebé mak Mechanical Engineering, Civil Engineering no Computer Science. Depois iha fakuldade Petroleum Science, ne’ebé iha departamentu rua, Petroleum Management no Petroleum Engineering, no iha mos fakuldade Turizmu no Hospitalidade,” nia hatete.
Nia hatutan katak DIT iha planu atu loke fakuldade foun, maibé ideia ne’e sei presiza liu husi estudu viabilidade antes hala’o prosesu.
“Idéia atu loke fakuldade foun iha ona, maibé ida ne’e tenke liu husi estudu viabilidade ruma. Nune’e, prosesu estudu viabilidade ne’e lao hela,” dehan Salustiano.
Nia hatete tan katak iha Fakuldade Turizmu no Hospitalidade, DIT iha departamentu Hotel Management no Tour and Travel Management. Enkuantu Fakuldade Business and Management iha departamentu tolu, ne’ebé mak Jestaun Finansas, Kontabilidade no Jestaun Jerál.
Enkuantu ne’e, Diretór Jerál Ensinu Superior no Siénsia, Domingos Barros, hatete katak instituisaun ensinu superior ne’ebé hakarak loke fakuldade ka departamentu foun tenke haruka proposta ba ministériu.
“Durante ne’e, ita nia instituisaun ensinu superior ne’ebé atu loke fakuldade no departamentu foun sira haruka pedidu proposta mai ministériu. Hanesan balun ne’ebé dadaun ne’e loke klase paralelu iha munisípiu, sira tenke kumpri duni rekezitus ne’ebé iha, hanesan DIT no ISC,” nia hatete.
(jac)







