DILI, STLTIMORLESTE.com – Ministeriu Justisa (MJ) nomos orgaun soberania mak iha kompetensia atu fo nasionalidade ba sidadaun sira estranjeiru.
Kestaun nee hatoo husi Ministru Justisa, Sergio Hornai ba jornalista sira bainhira remata halo enkontru ho Prezidente Republika Jose Ramos Horta iha Palasiu Prezidensia Republika Nikolao Lobato, Bairo Pite, Segunda (12/05/2025).
“Tuir ita nia lei numeru 9 2002 hatete katak, se mak fo sidadaun nasionalidade ba sidadaun sira estranjeiru porkazamentu por orjinais naturalidade nee Ministeriu Justisa ou mai husi orgaun soberania Parlamentu Nasional konforme lei numeru 9 2002 nomos regulamentu porsedimentu ba iha akizasaun nasionalidade nia,” katak Ministru Justisa.
Ministru Justisa hatete, sira sempre halo servisu sai hanesan servisu regular liu husi nia faze sira teste nomos ezame intervista sira neebe ekipa halo servisu, ida nee laos buat foun ida halo iha Ministeriu Justisa.
“Hau la fiksa numeru portantu hau la lembra tanba hau la lori dadus sira nee mais o que certo ida neebe mak iha amdisiblidade tuir lei numeru 9 2002 depois hetan paraser posetiva mai husi prokurador jeral republika hanesan orgaun estadu nia ita atribui,” katak Ministru.
Aleinde nee bainhira mak establese Sentru Juvenil, hatan ba kestaun nee Ministru Justisa hatete, agora iha ona faze koordenasaun.
“Sentru Juvinil iha ona faze koordenasaun teknika ho servisu ADN sira halo hela liu-liu iha Diretor Nasional Servisu Prizionais nia ho Diresaun Jeral Administrasaun Finansas halo hela servisu ba buat sira nee,” katak nia.
Aleinde nee kona-ba lei sibernetika nia progresu oinsa, hatan ba kestaun nee Ministru dehan, sei halo hela koordenasaun ho parseria.
“Ita halo hela koordenasaun serbisu sira ho parseria, hau bele hatete katak iha semana sira liu ba kotuk koalia ona kona-ba lei krimi sibernetika nia nomos lei kona-ba seguransa sibernetika nunee mos lei protesaun dadus pesoal neebe sai importante nomos iha lei Kodigu Penal neebe iha ligasaun ba iha fraude kona-ba teknolojia informatika nia, ida nee sai hanesan pakote ida neebe integradu iha politika nunu Governu konstitusional nia,” katak nia.
Ministru dehan, tenke halo idak-idak ho kuidadu tebes nunee bele sai atu akomoda beinkula intrese ema barak ida nee mak sai hanesan hanoin boot neebe Governu halo.
(eme)