Timor Oan iha Responsabilidade Moral Atu Apoia Finalizasaun Negosiasaun Fronteira ho Indonézia

Visi Bankada CNRT, Patrocino Fernandes. (Foto: Espesial)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Xefe Bankada Parlamentár Kongresu Nasional Rekonstrusaun Timor (CNRT), Deputadu Patrocínio Fernandes deklara katak, Timor oan hotu-hotu iha responsabilidade moral atu apoia Governu iha esforsu finalizasaun negosiasaun kona-ba delimitasaun fronteira marítima ho Indonézia.

Deputadu Patrocínio hatete, Timor oan barak sakrifika no dedika sira-nia aan, antes tinan 1975, hodi luta ba ukun-rasik-aan no libertasaun Timor-Leste.

Tuir nia, objetivu husi luta ba ukun-rasik-aan mak atu hetan soberania tomak, inklui rai, tasi no lalehan. Ba nia, aspetu tolu ne’e importante atu kompleta no hametin identidade no soberania nasaun nian.

Maibé, nia hateten katak, maski Timor-Leste restaura independénsia iha tinan 2002 no fronteira marítima ho Austrália finaliza ona iha tinan hirak liu ba, negosiasaun kona-ba fronteira marítima ho Indonézia seidauk finaliza.

Tanba ne’e, nia husu Timor oan hotu-hotu atu fó apoiu ba ekipa negosiasaun fronteira ne’ebé lidera husi Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão, atu finaliza delimitasaun fronteira marítima ho Indonézia, tuir mehi no objetivu erói sira nian kona-ba libertasaun povu no pátria.

“Timor-Leste oan tomak iha responsabilidade moral atu apoia polítika sira ne’e hotu, para depois ita bele to’o iha ita-nia objetivu final, mak hetan delimitasaun fronteira definitiva entre Indonézia ho Timor-Leste, hodi ita bele konklui ita-nia independénsia ho totál,” nia hatete ba jornalista sira iha Sala Bankada CNRT, Parlamentu Nasionál, Segunda nee (31/08/2026).

Deputadu Patrocínio fiar katak, ho apoiu husi Timor oan hotu-hotu, inklui sira ne’ebé mate ona no sira ne’ebé sei moris, prosesu negosiasaun sei hetan rezultadu di’ak tuir interese no hakarak povu Timor-Leste nian.

“Ita hein katak, ho grasa Maromak nian no tulun husi ita-nia natureza, matebian sira ne’ebé fó sira-nia vida tomak ba ukun-rasik-aan, sira hotu sei fó apoiu. Ho apoiu husi ita hotu-hotu, ita bele hetan solusaun ne’ebé di’ak iha prosesu negosiasaun ne’e, nune’e ita bele konklui ita-nia objetivu,” nia dehan.

Entretantu, antes nee iha loron 29 Agostu 2026, Primeiru Ministru (PM) Kay Rala Xanana Gusmão ho ekipa desloka ona ba Indonézia hodi kontinua negosiasaun formál fronteira marítima entre Timor-Leste ho Indonézia ronda da-haat.

Iha vizita traballu ne’e, PM Xanana sei partisipa iha série ajenda sira iha Bali no Jakarta, inklui vizita bá Sentru Triángulu Korál no kontinua negosiasaun formál fronteira marítima.

Negosiasaun fronteira marítima bá dala-4 sei realiza iha Jakarta, iha loron 1 Setembru 2026, ho partisipasaun hosi delegasaun Timor-Leste no Indonézia.

Durante estadia iha Bali, PM Xanana mós sei simu urnas sira Bispu Dom Jaime Garcia Goulart, Bispu Dom José Joaquim Ribeiro no Monseñor Martinho da Costa Lopes iha Aeroportu Internasionál Ngurah Rai.

Aleinde ne’e, PM Xanana sei partisipa iha Konferénsia Honoris Causa ne’ebé organiza hosi Universidade Hasanuddin.

Tuir ajenda, PM Xanana ho delegasaun sei fila fali mai Timor-Leste iha 7 Setembru 2026.

(alb)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *