PR Horta: Dívida Estérna TL Mantein Nivel Ki’ik

Prezidente Republika Jose Ramos Horta. (Foto: STL/Emerenciana Pinto)

DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Repúblika (PR), José Ramos-Horta hatete katak, Timor-Leste (TL) nia dívida estérna mantein nafatin iha nivel ki’ik, ho dívida ne’e iha 2024 koresponde ba 15,37% hosi Rendimentu Nasionál Brutu (RNB), enkuantu servisu ba dívida reprezenta 3,05% hosi esportasaun país nian.

Prezidente Repúblika hato’o deklarasaun ne’e bainhira nia halo diskursu iha abertura Sesaun Solene IV Lejislatura ba VI iha Parlamentu Nasionál, Dili, Tersa (15/09/2026).

“Timor-Leste nia dívida esterna mantein iha nível ki’ik: iha 2024, koresponde ba 15,37% hosi Rendimentu Nasionál Brutu, enkuantu servisu ba dívida reprezenta de’it 3,05% hosi ita-nia esportasaun sira. Objetivu labele simplesmente atu aumenta volume kréditu nian. Objetivu maka atu asegura katak kréditu finansia atividade sira ne’ebé maka produz, emprega, inova no hamosu rendimentu,” dehan PR Horta.

Prezidente Horta hatete katak, polítika kréditu tenke orienta ba atividade ekonómika produtiva, hodi ajuda negósiu ki’ik sira, agrikultór no emprezáriu sira atu investe, aumenta produsaun no kria empregu.

“Ekonomia ida ne’ebé negósiu ki’ik ida bele hetan finansiamentu hodi sosa ekipamentu, agrikultór ida bele investe iha produsaun ka emprezáriu ida bele habelar unidade produsaun ida mak ekonomia ida ne’ebé hahú kria nia kreximentu rasik,” hatete Prezidente.

Iha nia diskursu, Prezidente Repúblika mós ko’alia kona-ba dezenvolvimentu Greater Sunrise no jestaun rekursu naturál sira, ne’ebé konsidera hanesan kestaun estratéjika ba futuru Timor-Leste.

“Greater Sunrise no rekursu naturál sira Iha tempu hanesan, ita tenke uza ho forma responsável rekursu naturál sira ne’ebé pertense nafatin ba ita-nia futuru,” dehan PR Horta.

Nia hatete katak, dezenvolvimentu Greater Sunrise sai nafatin prioridade estratéjika ida ba Timor-Leste. Negosiasaun sira iha 2026 avansa kona-ba enkuadramentu jurídiku, fiskál, tékniku no komersiál projetu nian, inklui Kontratu Fahe Produsaun, Rejime Fiskál no Kódigu Mineiru Petróleu.

Prezidente Horta mós refere ba progresu iha bloku sira hanesan Kuda Tasi, Jahal no Chuditch, inklui esplorasaun onshore, hodi asegura reseita atuál no prepara futuru enerjétiku país nian.

Prezidente Repúblika subliña katak, sustentabilidade fiskál no ekonómika ezije mobilizasaun boot liu ba reseita interna, jestaun di’ak ba gastu públiku no utilizasaun prudente ba poupansa nasionál.

“Balun ko’alia kona-ba presipísiu fiskál; ha’u prefere atu ko’alia kona-ba tranzisaun fiskál ida. Durante tinan sanulu resin, Fundu Petrolíferu finansia parte boot tebetebes hosi ita-nia Orsamentu, hodi permite ita atu investe iha infraestrutura no servisu esensiál sira Estadu nian,” dehan PR Horta.

Nia hatete, maski Fundu Petrolíferu mantein pozisaun sólida, ho maizumenus USD 18,43 biliaun iha trimestre daruak tinan 2026 nia rohan, fundu ne’e mós hetan rendimentu investimentu USD 719 millaun iha trimestre ne’ebá, inklui rentabilidade 4,05%.

Prezidente Horta salienta katak, jestaun finansa públika no rekursu naturál tenke halo ho responsabilidade, hodi asegura estabilidade ekonómika no sustentabilidade ba jerasaun sira iha futuru.

(eme)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *