DILI, STLTIMORLESTE.com – Prezidente Republika (PR), José Ramos Horta hatete, Timor Leste (TL) nia responsabilidade Internasional aprofunda ona hanesan nasaun kiik ida.
Prezidente Repúblika José Ramos-Horta hato’o kestaun ne’e liu husi nia diskusru, bainhira abertura Sesaun Solene IV Sesaun Lejislatura ba VI iha Parlamentu Nasionál, Tersa (15/09/2026).
“Ita-nia responsabilidade internasionál mós aprofunda ona iha área Estadu Illa Ki’ik sira ne’ebé iha Dezenvolvimentu hela, Estadu Illa Pasífiku sira, g7+, mundu luzófonu no Nasoins Unidas. Hodi asumi Prezidénsia pro tempore CPLP nian no sai uma-na’in ba Reuniaun Konsellu Ministru XXXI nian, iha Díli, Timor-Leste hatudu katak nia lian la’ós ona de’it país ida ne’ebé buka integrasaun, maibé Estadu ida ne’ebé partisipa no asume responsabilidade sira,” dehan PR Horta.
Reuniaun Altu Nivel, ne’ebé hala’o iha loron 19 fulan-agostu tinan 2026, ho nia tema Konsolidasaun Estadu Direitu Demokrátiku no Dezafiu sira CPLP nian, reflete mós prioridade ida husi Repúblika rasik.
Responsabilidade sira-ne’e tenke serve atu promove koñesimentu, investimentu, komérsiu, mobilidade, edukasaun no oportunidade sira ba Povu.
Timor-Leste ohin loron hanesan país ida ne’ebé diferente hosi país ida ne’ebé eziste iha inísiu sékulu ida-ne’e no diferente tebes hosi país ida ne’ebé eziste iha tinan 1975.
“Ita harii ona instituisaun demokrátika sira, konsolida ona pás, dezenvolve ona infraestrutura sira no forma ona jerasaun foun ida hosi joven sira ne’ebé maka kualifikadu liu no iha ligasaun ho mundu. Ita maka oázis ida dame nian, estabilidade, toleránsia no konvivénsia demokrátika iha mundu ida ne’ebé marka ho funu sira, krize ekonómiku no enerjétiku sira, inseguransa ai-han nian no dezastre naturál sira. Ita iha sosiedade ida ne’ebé pluralista, lahó konflitu étniku ka relijiozu no ho nível krime violentu ne’ebé ki’ik. Maibé realizasaun sira-ne’e só iha sentidu bainhira sira reflete iha ema nia moris,” dehan Prezidente.
Prezidente Republika hatete, iha moris-di’ak família sira-nian, asesu ba kuidadu saúde, kualidade edukasaun, seguransa ai-han, empregu no oportunidade sira ba foin-sa’e sira maka sukat susesu husi dalan nu’udar Nasaun. Tanba ne’e tenke rekoñese progresu ne’ebé hetan ona sein haluha dezafiu sira ne’ebé sei iha.
Alende ne’e reseita petrolífera permite atu finansia konstrusaun Estadu no investimentu públiku boot liuhosi Fundu Rikusoin Soberanu ida. tenke rekoñese legadu ida-ne’e.
“Ho aprosimadamente US$ 18.43 biliaun iha ativu sira(1), Fundu kontinua reprezenta rezerva importante ida ba jerasaun prezente no futuru. Ita-nia responsabilidade mak atu asegura katak riku-soin ida-ne’e uza ho prudénsia no, liuliu, katak ida-ne’e ajuda kria kondisaun sira ba ekonomia ida ne’ebé iha kapasidade atu sustenta-an la depende ba petróleu. Objetivu labele simplesmente atu prezerva Fundu. Objetivu tenke transforma rikusoin ne’ebé akumula ona ba kapasidade produtiva nasionál,” haktuir Ramos.
Tranzisaun ba ekonomia ne’ebé diversifikada ezije investimentu sira ho dolar biliaun sira iha eletrisidade, estrada nasionál no rurál sira, eskola sira, ensinu superiór sira, instalasaun saúde sira no infraestrutura fundamentál sira seluk.
Eletrifikasaun permite komunidade ida atu iha eskola, sentru saúde, negósiu ki’ik no atividade produtiva. Estrada sira permite agrikultór no produtór sira atu lori sira-nia produtu ba merkadu.
Eskola no universidade sira fó formasaun ba forsa traballu ne’ebé ekonomia presiza. Fasilidade kuidadu saúde sira proteje kapitál umanu nasaun nian. Ohin, infraestrutura ida-ne’e konstitui fundasaun ne’ebé tenke harii ekonomia ida ne’ebé produtivu liu.
(eme)






