Veteranu Oekusi Husu Konselhu Veteranus Verifika didiak Lista Editais

Veteranu Oekusi Husu Konselhu Veteranus Verifika didiak Lista Editais. (Foto: STL/Joseph Koa)

AMBENO, STLTIMORLESTE.com – Veteranu Oekusi husu Konselhu Veteranus Nasional no Rejional atu verifika lo-loos lista editais neebe publika ona atu labele soran veteranus sira.

Liu husi konfrensia imprensa, Antonio da Conceição nuudar Visi Seksaun Sub Rejional Oekusi ba STL, Kuarta (29/01/2025) dehan, Frente Klandestina nuudar sanak ida husi Rezistensia Povo Maubere ba okupasaun Indonesia. Frente klandestina nia papel mak hanesan organizasaun ida atu mobiliza no organiza populasaun sira iha vila hodi partisipa iha buat hotu neebe atu asegura sobrevivensia ba luta Resistensia Armada.

“Frente klandestina hanesan ponte de pasajen entre Frente Externa ba luta no Frente Armada iha ita nia Patria Timor Leste, tanba nee Frente klandestina hanesan Frente ida neebe okupa postu kombantente iha Luta kontra okukapasaun Indonezia, tanba nee Frente Klandestina okupa mos pozisaun importante iha Frente Armadas, serve nuudar ponte de pasajen entre Frente Externa ba luta ho Frente Armada.

Nia dehan, Frente klandestina hetan presaun oin-oin husi inimigu iha desmantelhamentu, ikus inimigu ho ninia metodo de Violasaun Brutal, konsege kaptura responsavel kuadros hotu-hotu iha lokalidade idak-idak Inklui mos Oekusi.

“Haree ba iha publikasaun edital tinan 2009, halo ema barak la satisfas no la simu, tanba sira neebe uluk hetan kapturasaun, torturasaun kastigu no hetan detensaun, propongada husi Militar Indonezia, sai fali menus tinan 3 no sira neebe mak la hetan kapturasaun, torturasaun no kastigu mos nunka ita haree nia involvimentu no partisipasaun iha Frente Klandestina, pior liu balu ho idade minoridade sai Fali dedikasaun Exclusivu tinan 8 too 14, tinan 4 ate 7, ida nee hatudu katak iha falhansu boot husi Konselhu Veternus hanesan Komisaun Verifikasaun dadus iha Oekusi,” dehan nia.

Iha konfrensia nee, Konselhu Veternus Oekusi uza nia poder la konsidera kuadrus rezistensia hodi la involve sira iha komisaun laran no aat liu hatete katak sira mak iha diretu tomak atu halo verifikasaun de dadus, responsavel kuadrus rezistensia, la iha direitu atu involve iha komisaun, husu ba Komisaun Anti Korupsaun (CAC) no Provedoria Direitus Humanus no Justisa (PDHJ) atu halo auditoria no investigasaun.

Nia dehan, Konselhu Veteranus nuudar Komisaun ba Verifikasaun Dadus iha Base la justu tanba la tuir Giaun neebe hatuur Tuir Lei Veteranus nian, neebe konsagra ona no Comisaun de Verifikasaun de Dadus, halo Verifikasaun la klaru, tanba sira identifika deit naran kodigu no partisipasaun luta nian, la husu kona-ba kapturasaun, torturasaun no detensaun neebe ita nia maluk rezistensia sira enfrenta iha pasadu.

Nia afirma, Konselhu Veteranu nuudar Komisau Verifikasaun la involve responsavel kada kuadrus hotu, liu-liu Organizasaun Rezistensia, Responsavel Grupu Rezistensia, maibe uza sira nia kompetensia no direitu rasik mak hamosu konfuzaun hirak nee.

Nia dehan, Konselhu Veteranus nuudar Komisaun Verifikasaun Dadus la Tau konsiderasaun no la respeitu kuadrus rezistensia sira seluk atu deside hamutuk iha prosesu verifikasaun dadus no verifikasaun dadus la respeitu no la konsedera Timoroan balu nia sakrifisaun no terus iha tempu rezistensia, halo desizaun tuir fali sira nia gostu. Konselhu Veteranus hanesan ba verifikasaun dadus halo manipulasaun dadus la tuir faktus partisipasaun.

Iha biban nee sira fo rekomendasaun ba Konselhu Veteranus Nasional no Rejional atu bele haree no verifika fila fali lista neebe publika ona. Rekomenda ba Ministru Asuntu Kombantentes Ba Libertasaun Nasional, Xefe Departementu Baze Dadus atu haree fila fali lista neebe publika ona.

Husu mos ba parte KAK no PDHJ atu halo auditoria no investigasaun klean ba komisaun liga ho dadus neebe publika. Husu ba nai ulun boot sira atu haree didiak dadus sira neebe publika hodi bele halo rekerimentu husi responsavel sira, tanba sira mak hatene no konhese liu husi sira nia membrus. Verifikasaun tenke aplika tuir artigu 18/Lei no 3/2024.

Iha oportunidade nee, Sebastião Tanesi nuudar responsavel organizasaun RENETIL ho kodigu Nitibe, husu ba KAK no JSMP atu investiga mos asesor internasional sira husi Portugal neebe mak hatama baze dadus iha sistema hodi haree didiak sira.

“Ami husu ba KAK no JSMP atu investiga mos asesor internasional sira neebe mak servisu iha Komisaun Nasional Veteranus, tanba sira mak hatama dadus, ami deskonfia sira mak halo mafia atu soran veteranus sira iha TL, iha momentu neebe ami hatama dadus sira nee kompletu maibe ikus hamosu problema, halo ami responsavel veteranus sira ho membru veteranu sira iha TL haree malu matan la moos,” dehan nia.

Nunee mos Zeferino da Cruz Sau nuudar Seksaun Agipto ho kodigu Papa Teme, husu ba konselhu veteranus Rejional no nasional atu haree didiak dadus edital neebe publika ona, hamosu problema no halo diskriminasaun ba veteranus sira.

(jos)

Share it :

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *