AMBENO, STLTIMORLESTE.com – Ministru Juventude, Desportu, Arte no Kultura (MJDAK), Nelio Isac Sarmento rekonhese katak, deskonfia arte marsiais balun kontinua treinu subar iha rai laran, tanba nee kuandu polisia identifika, sei bolu Xefe ranting nee hodi responde aktus nee no sei hetan sansaun.
Informasaun nee hatoo husi Ministru Juventude Desportu Arte no Kultura (MJDAK), Nelio Isac Sarmento ba STL iha Aeroportu Internasional Prezidente Nicolao Lobato, Dili, Tersa (30/03/2026) katak, tuir rezolusaun Lei numeru 5/2017 kona ba pratika arte marsiais ka armas branka mos kondena.
“Kuandu atividades arte marsiais halo formasaun ou treinu nee, tenke iha sentru treinamentu ofisiais, maibe tanba durante treinu iha problema maka ita suspende, maibe iha treinu subar-subar nee mos iha, neebe kuandu polisia hetan, polisia iha obrigasoens atu hapara nomos halo prosesu. Agora haree ba limitasoens baze legal balun neebe, la profunda atu fo todan ba ida nee, ita hamosu lei foun ida kona ba pratika arte marsiais nee. Ita espera, ho lei foun nee mai, maka husi komisaun foun neebe maka ita harii, troka komisaun Regulador arte marsiais (CRAM), entaun ho lei nee, Autoridade Judisiariu sira, polisia sira, iha ona knaar tomak, atu haree kona ba pratika arte Marsiais neebe la tuir lei,” dehan Ministru Juventude Arte no Kultura, Nelio Isac Sarmento.
Nia dehan, organizasoens Arte Marsiais nee iha buat rua, responsabel todan liu maka organizasoens nee, maibe antes too organizasoens, responsabel sira iha ranting no klubu nee, sira neebe maka sai autor ba konflitus nee, nia maka tenke simu todan.
“Hau espera katak, ho lei foun nee, semana oin Membru Parlamentu Nasional sei halo votasaun jeneralidade ba lei nee, sei ajuda ita, tanba laos atu taka arte marsiais maibe atu kontrola pratika arte Marsiais sira neebe maka la tuir sira nia vizaun organizasoens,” afirma Ministru MJDAK.
Tanba nee, sei atividades treinu subar-subar maka detekta, lei maka sei kondena tanba iha fulan hirak liu ba, joven Timor oan sira barak maka sae sintu iha rai liur Indonezia neeba, sae sabuk, ida nee polisia monitoriza no hatene hela, tanba nee foin lalais sira balun fila mai TL, polisia kaer hela balun iha neeba no prende sira nia atributu balun iha neeba.
“Ita fo samada atensaun ba sira, kuandu lei nee tama ona, lei nee sai ona em vigor, sira halao nafatin atividades treinu subar-subar, entaun sira nia responsabilidade maka sei hetan kastigu, tanba antes lei foun aplika, ita halo ona koordenasaun ho arte marsiais sira hotu-hotu, iha buat balun neebe maka sira neebe maka sente katak merese atu introdus, jerasaun sira neebe maka hakarak pratika arte Marsiais liu-liu ba silat, laos arte marsiais jeral sira seluk-seluk,” afirma nia.
Iha fatin seluk, Xefe Suku Costa, Francisco Colo apresia tebes ho lider arte marsiais sita hotu iha Oecusse, neebe kompri dekretu lei governu nian no la halo atividades pratika arte marsiais subar-subar iha ninia suku Costa, Postu Administrativu Pantemakassar Rejiaun Administrativa espesial Oecusse-Ambeno (RAEOA).
“Relasiona ho treinu subar husi Arte marsiais sira, iha hau nia suku Costa rasik, sedauk rona tanba nee foin lalais nee mos liu husi enkontru husi CRAM Oecusse mos koalia ida nee, realidade durante nee kuandu governu sedauk taka atividades pratika arte marsiais situasaun ladun hakmatek tanba sira ho sira mak ataka malu, maibe hafoin taka, too ohin loron situasaun saida deit mak akontese, ladun fo todan ona ba arte marsiais, tanba nee hau apresia ho arte marsiais iha Suku Costa, sempre serbisu hamutuk no la halo problema ba malu,” dehan nia.
Antes nee, Prezidente CRAM Oecusse, Zeferino da Cruz Sau husu ba organizasaun arte marsiais hotu iha Oecusse atu kontribui ba paz hodi desturba atividades publiku.
(jos)







