DILI, STLTIMORLESTE.com – Povu iha area remotas sei hakilar hela ba estrada no bee moos, tanba nee husu Governu labele foka kapital deit, maibe presiza hadia too area remotas sira.
Tuir Feto Potensial Maria Amaral ba STL iha nia knaar fatin Kaikoli, Tersa nee (04/03/2025) katak, dezenvolvimentu oras nee hahu lao daudaun ona, maibe liga ho estrada povu area rurais sira sei preokupa, tanba estrada aat difikulta sira hodi lori sira nia produtu lokal ba merkadu.
“Tanba nee husu ba Governu hadia mos estrada sira neebe iha area rurais, ita haree oras nee Governu komesa hadia ona estrada iha fatin barak no ita labele nega estrada ba munisipiu sira komesa diak ona, maibe husi postu ba suku no husi suku ba aldeia barak sei aat, tanba nee husu atu tau atensaun,” dehan nia.
Nia hatete, ezemplu hanesan estrada husi diresaun Baukau ba Baguia barak sei aat nomos husi Gleno ba aldeia sira sei aat, nunee husi parte Vikeke nia husi Suku Afaloikai ba aldeia hanesan Lorosae, Osokaiwa, Dacuate estrada aat tebes, nomos husi Suku Makadiki ba aldeia aat tebes.
“Povu la ezije atu apoiu osan, maibe sira nia hakarak mak rai nee hakmatek, estrada nee diak, hodi sira lori sira nia produtu ba merkadu, asesu ba eletrisidade no bee moos, ida nee mak importante ba sira, ita agradese ba Governu nia esforsu neebe oras nee komesa hadia estrada husi kapital Dili nomos husi munisipiu sira hahu book daudaun ona, balu estrada diak ona maibe area rurais balu sei difikulta estrada, tanba nee husu haree mos iha area rurais sira labele foka kapital deit,” katak nia.
Nunee mos Akademista, Ireniu Viriatu Pires hatutan, estrada nee hanesan nesesidade publiku ba sidadaun hotu-hotu, ohin loron ema barak sempre ezije kona-ba problema estrada, infelizmente estrada iha Dili mos Governu labele rezolve, kuaze estrada sira iha munisipiu hetan estragus, seidauk rezolve, ida nee presiza Governu nia responsabilidade masimu, tanba estrada nee hanesan bareira ida ba agrikultor sira iha baze, la presiza atu halo naroman no nabilan liu, importante mak bele fasilita komunidade sira nia produtu mai merkadu.
Nia hatete, tuir nia haree estrada barak mak oras nee kondisaun la diak, tanba nee presiza hadia nunee povu bele lori sira nia produtu ba merkadu.
“Iha estrada sira neebe difikulta tebes ba atividade ekonomia anivel munisipiu sira, tanba nee hau husu ba Governu hadia infraestrutura sira, hadia barajen, hadia valeta hodi normaliza bee sira neebe sulin ba estrada laran difikulta movimentasaun publiku iha tempu udan,” katak nia.
Nunee mos Visi Diretor HAK, Antonino de Limas hatutan, presiza halo planu didiak hodi hadia estrada iha area urbanu nee oinsa no kapital nee oinsa.
“Politika desentralizasaun tarde tinan 10 resin koalia no diskute asuntu desentralizasaun, maibe agora mak poder oituan fo ba lokal munisipiu sira, maibe nee ita hatene tinan 2 tan mak foin ba munisipiu 4 atu implementa desentralizasaun,” katak nia.
(eme)